Termokrohv LPTS

Kahekomponentne termokrohv, mis koosneb lubjapastast ja krohvi- kuivsegust.

Sobib kasutamiseks nii muinsuskaitsealustel, kui ka teistel objektidel. Tänu käsitsi põletatud lubjapastale on krohv veelgi kvaliteetsem. Sobib hästi näiteks mitteköetavate sakraalhoonete siseseintele, et vähendada kivimassiivist õhkavat jahedust (sisekliima muutub meeldivamaks) ja sellega seoses vähendab suurenevat veekondensaadi hulka siseruumides (väheneb vetika- ja seenkahjustuste hulk). Samuti sobib kõikidele teistele stabiilsetele aluspindadele nagu krohvimatid, laudised, kivi- ja kergplokkseinad jt.

Krohvi on sobilik kasutada:

  • Energiatõhususe tõstmiseks hoonetes (nii sise- kui välisseintel)
  • Soolakahjustustega kivimüüridele ja -seintele
  • Helireostuse vähendamiseks
  • Tuletõkke parandamiseks seintel ja lagedel (tulekindlusklass A1)
  • Soojustusnäitajad on traditsiooniliste krohvidega võrreldes ligi 10 korda paremad. Krohvi on sobilik kasutada:
    • Energiatõhususe tõstmiseks hoonetes (nii sise- kui välisseintel)
    • Osana saneerimissüsteemist soolakahjustustega kivimüüridel ja -seintel
    • Helireostuse vähendamiseks
    • Tuletõkkeseintel (tulekindlusklass A1)

    Termokrohv on ette nähtud kasutamiseks nii sise- kui välitingimustes, kasutades sundsegamist (seguvispel või horisontaalne segumasin).  Aluspinna ja ümbritseva õhu temperatuur peab olema vahemikus + 5 ° C ja + 28 ° C.

    Soojusjuhtivus λ 0,072 W / mK
    Tera suurus 0-2 mm
    Tihedus u. 316 kg / m3 (Kuiv, pärast kõvenemist)
    Nakketugevus 0,1 ± 0,01 N / mm²
    Survetugevus 1 ± 0,2 N / mm²
    Auruläbilaskvus 4,52 (EN1015-19:2016)
    Tulekindlusklass A1 (vastavalt standardile EN 13501-1)
    Materjalikulu 50L kott u 4,5m2/1cm
    Veekulu u 10L/50L segu kohta + 9kg vedelat lubjapastat

    Aluspinna ettevalmistus

    Aluspind peab olema tugev, puhas ja tolmuvaba. Eemaldada pudenevad osad, lahtine värv ning soolad jne. Vajadusel pinnad eelnevalt karestada. Eriti poorsed pinnad (nagu tellis, roomatt, roopakk või põhupakk, jne) eelnevalt kruntida/niisutada korralikult Lubjapiimaga (1 osa lupja/10 osa vett) või kasutada Termo Krunti. Hoolimata poorsusest tuleks aluspindu niisutada. Kinni katta osad, mida ei krohvita, eriti metall, alumiiniium ning puit.

    Töö käik

    Segumasinasse või segunõusse kallata 50L kuivsegu ning segada ilma veeta, kuni kuivained on segunenud (tänu täiteaine kergele kaalule võivad sideained transpordil kihistuda). Lisada u 7L vett ja segada. Lubjapasta segada ühtlaseks massiks ning ning lisada segule, vajadusel lisada vett vähehaaval, kuni soovitava segupaksuseni. Mitte segada kauem kui u 4 minutit ja soovitavalt aeglastel pööretel. Lasta segul paar minutit seista ja siis segada uuesti. Valmis segu on kasutatav u 3h.

    Krohvipinna kuivamise aeg sõltub aluspinnast (poorsus, niiskus) ja keskkonnamõjudest (tuul, päike, temperatuur). Käsitsi võib krohvi peale kanda kuni 4cm korraga ja pritsiga kuni 8cm ning kogupaksuses kuni 20 cm. Uue kihi võib peale kanda u 4-5h möödudes või hiljemalt järgmine päev. Eelnevad kihid karestada. Vahekihtide puhul soovitav kasutada puidust liipi. Lõplik kuivamine sõltuvalt paksusest ja keskkonnamõjudest vähemalt nädal aega.

    Viimistlus

    Krohvitud pinnad katta võimalusel peenviimistluskrohviga u 2-3mm kihiga. Vajadusel võib pindu värvida lubivärviga.